Koostöö

Biomeditsiini labori uurimisobjektiks on Helicobacter pylori (HP) ja tema roll erinevate maksahaiguste kujunemisel. HP on Gram-negatiivne bakter, kes on kohastunud eluks inimese mao happelises keskkonnas. Eestis on bakteriga nakatunud umbes 70% täiskasvanud elanikkonnast. HP põhjustab maos põletikku ja haavandeid, kuid raskematel juhtudel võib patsientidel kujuneda välja ka maovähk. Lisaks maole suudab HP mõjutada ka teisi organeid, nende seas maksa.

Teadustöö põhisuunad on järgmised:

• Helicobacter pylori poolt indutseeritud invadosoomide roll maksakahjustustes. Oleme varasemalt näidatud, et HP kutsub nakatatud maksarakkudes esile invadosoomide tekke. Hetkel uurime, millised molekulaarsed mehhanismid on selle fenomeni taga, kasutades nii in vitro meetodeid kui transkriptoomi sekveneerimist.
• Helicobacter pylori indutseeritud maksakahjustuste kliinilised aspektid. Kasutame oma töös HP-ga nakatatud katsehiirte maksasid ja uurime, millist mõju avaldab bakter maksale erineva ajaperioodi jooksul. Lisaks analüüsime selliste markerite ekspressioonitaseme muutust nagu YAP1 ja CD44.
• Helicobacter pylori mõjutatud soolestiku mikrobioota roll maksahaiguste arengus. Kaasame uuringusse Eesti patsiendid, et kirjeldada siin ringlevaid HP tüvesid, nende mõju suu/mao/soole mikrobiootale ja maksale.

Uurimissuund tegeleb võrdlevate regionaalsete ja mikrotasandi uuringutega. Uurimiskeskmeks on tootlikkus, inimkapital, innovatsioon, investeeringud ja konkurentsivõime eksportturgudel. Teadustöö eesmärgiks on selgitada, millised tegurid toetavad ning millised takistused pidurdavad tootlikkust tõstvaid investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja tootmisprotsessidesse, inimkapitali, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Ühe uurimissuunana uuritakse regionaalse konvergentsi teemasid kaasates uurimisraamistikku ruumilisi aspekte ja institutsionaalseid tegureid. Eesmärgiks on saada uusi teadmisi digitaalse innovatsiooni ja digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu mõju kohta tootlikkuse kasvule ja majanduslikule heaolule. Uurimisvaldkond toetab poliitikameetmete väljatöötamist riigi stabiilse ja pikaajalise majanduskasvu huvides rakendades nüüdisaegseid tõenduspõhiseid kvantitatiivseid mudeleid ja ökonomeetrilisi hinnanguid uurimaks erinevate nii majanduskeskkonnast kui ettevõtete ja indiviidide otsustustest ning stiimulitest tulenevate tegurite mõju tootlikkusele, innovatsioonile ja ekspordivõimele.

Võtmesõnad: tootlikkus, innovatsioon, T&A, investeeringud, eksport, digitaalne majandus

Jätkusuutlik väärtusahela juhtimine tegeleb ülesannete ja protsessidega, mis toetavad ettevõtte strateegias kasvuvõimaluste ja uuenduste rakendamist. Pideva innovatsiooni tagamiseks keskendub jätkusuutliku väärtusahela korraldus võimalike uuenduste strateegilise arengu ettevalmistamisele, planeerimisele, rakendamisele ja hindamisele. Töörühm uurib potentsiaalseid arengutrajektoore ja innovatsioonivõimalusi nii organisatsioonide sees kui ka nende vahel. Selleks kasutatakse interdistsiplinaarset lähenemist, mis põhineb äriuuringutel, jätkusuutlikul juhtimisel (nt ringmajandus), keskkonnamajandusel, tootmis- ja innovatsioonikorraldusel, inseneriteadusel, infotehnoloogial, disainil ning sotsiaalteadustel. Kõiki uuringuid ühendavaks raamistikuks on Euroopa nutika, jätkusuutliku ja kaasava kasvu strateegia. Töörühm tegeleb innovatsiooni ja kasvuvõimalustega ringmajanduse, digitaliseerimise, nutika tootmise, Tööstus 4.0, suurandmete, strateegiliste alliansside, võrgustike, tööstusstrateegiate ja konkurentsivõime uuringutega. Teadustöö rahastatakse reeglina Euroopa ja/või riiklike projektide kaudu ülikooli-ettevõtte või ülikooli-avaliku sektori (nt ministeeriumid) koostöö raamistikus.

Võtmesõnad: jätkusuutlik äriarendus; tootmiskorraldus; säästlik innovatsioon; keskkonnamajandus; rohemajandus; nutikas tarneahela korraldus; organisatsiooni õppimine; andmeteadus

Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi Keskkonnatehnoloogia teaduslabor moodustati Tallinna Tehnikaülikooli 2016-17.a struktuurireformi käigus endise Keemiatehnika instituudi Keskkonnakaitse- ja keemiatehnoloogia õppetooli baasil. Nimetatud õppetooli loogilise õigusjärglasena tegeleb teaduslabor peamiselt vee, õhu ja pinnase puhastamisega, põhirõhuga süvaoksüdatsiooniprotsessidel, pakub õppijatele nendel aladel bakalaureuse-, magistri ja ka doktoritööde teemasid, ning omades kaasaegset analüütilist varustust on alati avatud koostööle teiste asutuste ja eraettevõtetega. Lisaks sellele on teaduslabori personal on tihedalt kaasatud ka õppetöösse.

Kognitroonika, st kognitiivne elektroonika tegeleb elektrooniliste süsteemidega, mis suudavad kohaneda muutuvate tingimustega ja on energiatõhusad. Kognitroonika on peaaegu kõigi kaasaegsete rakenduste, sealhulgas tööstuse, tervishoiu, autotööstuse, kosmosetööstuse ja paljude teiste valdkonna võtmetegur.

Uurimisrühmal on kaks peamist suunda:

• Energiatõhus tööstuslik asjade internet (IIoT)
• Bioanalüütilised instrumendid ja Lab-on-Chip, sealhulgas:
  • Ressursitõhusate ja usaldusväärsete traadita võrgustikuga juhtimissüsteemide riist- ja tarkvara ühine projekteerimine, nt bioanalüütiliste instrumentide jaoks;
  • Tarkvarapõhine ressursipiirangutega traadita ühendustehnoloogiate rakendamine, nt IIoT ja mastaapsete masinatüüpi sidesüsteemide jaoks;
  • Kognitiivsete elektrooniliste instrumentide projekteerimine ja rakendamine bioanalüüsi ja biotootmise rakenduste jaoks, st mikrofluidika ja bioanalüütilised süsteemid, ning nende automatiseerimine masinõppe ja digitaalsete kaksikute abil kontrolli ja optimeerimise jaoks lab-on-chip keskkondades;
  • Sisseehitatud omaduste ekstraheerimise ja tõlgendamise algoritmid bio-/keemilise analüüsi jaoks (nt rakkude/biomolekulide interaktsioonide pildianalüüs, valguse intensiivsuse mõõtmine)
  • Rakendatud sisseehitatud/ääre masinõpe otsuste tegemiseks, kontrolliks ja aktiveerimiseks eespool nimetatu ressursse säästva rakendamise jaoks.

Majandusarvestuse uurimisrühm on aktiivne mitmes uurimisvaldkonnas, kasutades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Uurimistöö on interdistsiplinaarne ning kasutab kriitilisi uurimismeetodeid uurimaks alltoodud teemasid. Uurimisrühm on aktiivselt seotud professionaalsete majandusarvestusega seotud asutustega nii Eestis kui ka mujal maailmas ning samuti konsulteeritakse aktiivselt Eesti valitsusasutustega strateegiliste arendus- ja koolitusprogrammide osas.

Võtmesõnad: rahvusvahelise majandusarvestuse harmoniseerimine; finantstulemuslikkuse hindamine; kriitilised vaatenurgad majandusarvestuses; ESG aruandlus; majandusarvestuse õpetamine; reaalaja arvestus ja digitaliseerimine; kuluarvestus ja eelarvestamine; strateegiline juhtimisarvestus; rohearvestus; rahakäibe juhtimine; majandusarvestus finantsinnovatsioonis; tulemuslikkuse juhtimine

Mereveondus hõlmab endas nii kauba kui reisijate vedu. Merd mööda veetakse ligi 90% kaubast. Nõudlus vedude järele järjest kasvab ning see omakorda soodustab tarneahela juhtimisega seotud arenguid konkurentsivõimelisuse säilitamiseks. Traditsioonilisele veoteenusele on lisandunud terminali- ja laoteenused, samuti agenteerimine ja prahtimine, mis on tihedalt seotud mereveonduse digitaliseerimise ja sellega kaasnevate muudatustega nii merendussektori toimimises, haridusvaldkonnas kui ka teadus- ja arendustegevuses.

EMERA merenduskeskuse valdkonnaspetsialistidel on kaasaegsed teadmised ja praktilised kogemused, mis kombineerituna võimaldavad merendussektorile pakkuda teadmusteenuseid, et arendada ning tõhustada mereveonduse ja sadamate majandamisega seonduvat. Selle suuna arendamiseks on Eesti Mereakadeemias 2021 aasta kevadel loodud mereveonduse uurimisrühm.

Uurimisrühma teadusuuringud on keskendunud kahele põhilisele valdkonnale:

• Arukad ja energiatõhusad keskkonnad. Kuidas mõjutavad karmistuvad keskkonnaalased eeskirjad laevandusettevõtteid, sadamaid ja merendusturge? Uuringutes analüüsitakse praegust laevandusäri ning uuritakse, kuidas uued kütused, laevade konstruktsioon ja operatiivsed muutused mõjutavad laevanduse ärimudeleid ja tegevust. Uuringud on multidistsiplinaarsed ja kasutada saab erinevaid meetodeid.
• Tulevikule suunatud juhtimine. Laevandusettevõtete, sadamate ja merendussektori toimimine ja konkurentsivõime erinevates laevandusturu olukordades: kauba- ja reisijate maht, finantsolukord, laevastiku kättesaadavus, isegi poliitika ja avalik arvamus. Seda tööd tehakse tihedalt kas ametiasutuste või ettevõtetega ja sageli ka otse nende tellimusel.

Tallinna Tehnikaülikooli Toomas Johann Seebecki elektroonika instituudi mõõteelektroonika uurimisrühm uurib ja arendab mitmesuguseid test-, mõõte ja andmehõivelahendusi. Uurimisrühmal on pikaajaline kogemus impedants-spektroskoopia-põhiste mõõtelahendute arendamisel nii meditsiini/tervishoiu kui ka materjaliteaduse, tööstuse jm rakendusteks. Impedantsi mõõtmise ajalugu tehnikaülikoolis ulatub nii 1930-datesse (Paul Plaki tööd füüsikalise keemia rakendusteks) kui 1980-ndatesse (vektorvoltmeetrid- Mart Min, Toomas Parve).

Uurimisrühm on tegelenud ka pilditöötlusel põhinevate lahenduste arendamisel ja uurimisel (3D laseskännerid, meditsiiniline pilditöötlus koos masinõppega- Olev Märtens- koostöös doktorantidega (Tõnis Saar, Ago Mõlder, Anindya Gupta jt). Uurimisrühma liikmed on sadade teadusartiklite, kümnete raamatu peatükkide ja kümnete leiutiste autorid.

Rühm tegeleb mitmete organisatsiooni ja juhtimise uurimisvaldkondadega, millest peamised uurimisteemad hõlmavad juhtimist, tulevikutööd, heaolu, vastutustundlikku, eetilist organisatsiooni arengut ja jätkusuutlikku juhtimist. Rühma uurimistöö eesmärgiks on laiendada organisatsiooni ja juhtimise valdkondade teaduspõhiste teadmiste hulka ning sellega panustada ühiskonda Eesti ja muu maailma organisatsioonide ees seisvate võimaluste leidmisel ja väljakutsete lahendamisel. Rühma üldine huvi on uurida, kuidas organisatsioonid muudavad innovaatiliste lahenduste leidmiseks oma teadmisi ja juurdepääsu uutele digitaalsetele lahendustele, et saavutada ja säilitada jätkusuutlik areng. Uurimisrühma liikmetel on lai kogemuste pagas, mis on saadud töötades mitmesugustes riiklikes ja rahvusvahelistes era- ning avalikes organisatsioonides. Eesmärgiks on nende kogemuste kasutamine ja edasiarendamine suurema üldise heaolu loomiseks.

Võtmesõnad: juhtimine; heaolu; vastutustundlik ja eetiline organisatsiooni areng; liidri-järgija mõjusuhe; strateegiline juhtimine; teadmiste ja innovatsiooni juhtimine; riskide juhtimine; inimressursside juhtimine; muutuste juhtimine; töötervishoid; organisatsioonipsühholoogia; tööohutus- ja riskid; tulevikutöö ja digitaalne transformatsioon

Uurimisgrupi eesmärgiks on panustada kaasaegsesse akadeemilisse kirjandusse finantsökonoomika valdkonnas. Erilist tähelepanu pööratakse teemadele, mis seonduvad rahanduse digitaliseerumisega (näit. ühisrahastus, ICOd, krüptoraha, digitaalsed rahakotid, robotnõustamine), FinTech’ide ärimudelite ning ökosüsteemidega ning jätkusuutliku rahandusega. Uurimisgrupi teadustegevus on ühtlasi seotud struktuuriökonoomika ning majandusliku arengu, innovatsiooni, tehnoloogilise muutuse ning kasvuga.

Traditsioonilisi ning käitumusliku rahanduse teooriaid rakendatakse ettevõtte rahanduse, eraisikurahanduse, finantsturgude ning pangandusega seotud teemade uurimisel eesmärgiga mõista paremini indiviidide, ettevõtete ja finantsvahendajate käitumist ning nendevahelisi seoseid (peamiselt Euroopa kontekstis). Interdistsiplinaarset lähenemist rakendatakse uurimaks rahanduse rohepöörde ning digitaliseerumisega seotud ärilisi, seadusandlikke ning tehnoloogilisi aspekte ning nende majanduslikku mõju. Viimane on oluline määratlemaks tegureid, mis aitaksid parandada riikide majanduste konkurentsivõimet ja käekäiku läbi sobilike regulatiivsete meetmete rakendamise.

Võtmesõnad: FinTech, finantsvahendus, digitaalne majandus, finantsökonoomika, käitumuslik rahandus

Toiduteaduse ja -tehnoloogia uurimisrühm on pühendatud toidu ja selle keerulise koostise, struktuuri ja käitumise uurimisele. Kogemustega õppejõud ja tipptasemel seadmed pakuvad üliõpilastele suurepäraseid võimalusi praktilise kogemuse saamiseks toidukeemia, toitumise, mikrobioloogia, toidu maitse, (bio)tehnoloogia ja muude valdkondade alal. Koos uuritakse töötlemistehnikate mõju toidu kvaliteedile, toiteväärtusele ja sensoorsetele omadustele ning arendatakse innovaatilisi lahendusi toiduohutuse, jätkusuutlikkuse ja tervislikkuse parandamiseks.

Teadustöö põhisuunad:

• Fermentatsiooni ja biotehnoloogia protsessid toiduresursside väärindamisel
• Lõhna- ja maitseteadus, füüsikalis-keemilised uuringud
• Toitumine ja toidu-oomika inimese mikrobioomi uuringutes
• Toidusüsteemid ja stabiilsus

President Kaljulaidi Fond loodi 2022. aasta alguses ühiskondlike algatuste käivitamiseks ja toetamiseks. Fondi asutajad on Kersti Kaljulaid ja Taavi Linnamäe ja fond on valitsusväline, mittetulunduslik ning mittepoliitiline algatus. Fondi esimesed algatused on sündinud Eestis, kuid ambitsioon on võtta vastutust ka laiemalt. Fondil on kolm tegevussuunda:

• Ühiskonna haavatamate gruppide eest seismine
• Demokraatia ja vabaduste edendamine
• Uute võimaluste loomine spordi- ja liikumisvaldkonnas