Projektid

Euroopas diagnoositakse igal aastal veerand maailma vähijuhtumitest, mis teeb vähist piirkonna teise peamise surma ja haigestumise põhjuse südame-veresoonkonnahaiguste järel. Kui me ei võta otsustavaid meetmeid, suureneb vähisurmade arv ELis 2035. aastaks enam kui 24%, muutes vähi ELi peamiseks surmapõhjuseks. Piiriülene koostöö saab sellele väljakutsele vastu astuda, ühendades andmeid erinevatest allikatest ja vormidest ning tuues esile väärtuslikke teadmisi, mis süvendavad meie arusaama vähist. Kuid eetilised, juriidilised ja riiklikud regulatsioonid, samuti andmetele juurdepääsu protsessid – sealhulgas ELi isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) erinevad tõlgendused – loovad olulisi takistusi. Euroopa vähiga seotud uurimistaristute tehnilised koostalitlusprobleemid ning patsientide ja kodanike õigus kontrollida, kes ja milleks nende isikuandmeid kasutab, muudavad andmete jagamise veelgi keerukamaks. Projekt pakub Euroopa teadlastele, VKEdele ja uuendajatele detsentraliseeritud koostöövõrgustikku nimega „UNCAN-CONNECT“ vähiteaduse tarbeks. See koosneb nii tehnilistest komponentidest kui ka valitsemis-, vastavus- ja tegevusraamistikust, mis põhineb UNCANi tegevusplaanil, eesmärgiga see ka tegelikult ellu viia. Eesmärk on hõlbustada juurdepääsu vähiandmetele, edendada avatud teadust ja muuta vähiteadust ning -ravi revolutsiooniliselt, kaasluues avatud lähtekoodiga „föderatsioonide föderatsiooni“ platvormi. Seda arendatakse konkreetsete kasutusjuhtude põhjal, keskendudes kuuele peamisele vähitüübile: pediaatriline vähk, lümfoidsed kasvajad, kõhunäärmevähk, munasarjavähk, kopsuvähk ja eesnäärmevähk, tehes aktiivset koostööd erinevate sidusrühmadega, sealhulgas teadlaste, VKEde, tööstuslike lõppkasutajate ja kodanikega. Projekt tugineb olemasolevatele Euroopa teadustaristutele nagu BBMRI ning algatustele nagu EOSC4CANCER, CanSERV, EUCAIM, et võimaldada sujuvat andmete salvestamist, jagamist, töötlemist ja neile juurdepääsu liikmesriikide ja seotud riikide vahel. See lähenemine soodustab koostalitlust ja koostööd, kiirendades arengut vähiteaduses. See tegevus on osa 2022. aastal loodud Vähimissiooni projektiklastrist „Mõistmine“.

Ajuhaiguste all mõistetakse tavaliselt neuroloogilisi, neurokirurgilisi ja psühhiaatrilisi haigusi. Need on ühiskonnale koormavad, moodustades ligi kolmandiku kõigi haiguste tervisekaost. Hoolimata teadusarengutest pole avastatud uusi ravimeetodeid närvisüsteemi tihti pöördumatute kahjustuste taastamiseks, mistõttu on algusfaasi diagnoosimine väga oluline. Erinevate ajuhaiguste, sh skisofreenia, Parkinsoni tõve ja COVID-19 pikaajaliste neuroloogiliste sümptomite taga on tihti immuunsüsteemi funktsiooni häired. Üldiselt on andmeid süsteemse immuunvastuse kohta ajuhaiguste puhul väga vähe. Oleme hiljuti välja töötanud uudse mimotoobi variatsioonanalüüsi (MVA) meetodi, mis võimaldab täpselt mõõta antikeha-vahendatud immuunvastust. Kavandatud uuringus soovime seda lähenemisviisi rakendada avastamaks immunoloogilisi mehhanisme, mis on ajupatoloogiate aluseks. Saadud tulemused suurendaksid oluliselt olemasolevat teadmist ajuhaiguste kohta ning pakuksid uusi võimalusi diagnoosimises ja ravis.

DNA replikatsioon on vähiteraapiate üks peamisi sihtmärke, kuna vähirakud paljunevad tavarakkudest kiiremini ja on üldiselt altimad replikatsioonilisele stressile. Suurem osa praegustest teadmistest DNA replikatsiooni initsiatsiooni kohta pärineb mudelorganismidest, näiteks pärmist, kuid nende teadmiste kohaldatavus inimsüsteemile on piiratud. Selleks, et kasutada eksperimentaalseid leide vähiteraapias, on oluline uurida replikatsiooni initsiatsiooni inimrakkudes. Käesoleva projekti peamisteks eesmärkideks on tuvastada uued tegurid inimese replikatsiooni initsiatsiooni erinevates etappides ning iseloomustada DNA polümeraas epsiloni mittekatalüütilist rolli ja Timeless valgu olulisust replisoomi assambleerumisel.

Tallinna Tehnikaülikooli õppejõudude- ja üliõpilaste arengueesmärkide saavutamisele aitavad kaasa koostöine ja loov õhkkond õppeprotsessis, professionaalne edasi-/tagasisidestamine, ülikooli väärtustest lähtuvad tõekspidamised ning süstemaatiline eneserefleksioon. Käesolev uuringuga soovitakse välja selgitada: Kuidas õppejõud tutvustab oma ainet; viitab ta sealjuures õpiväljunditele ja hindamiskriteeriumidele; Milliseid õppemeetodeid kasutavad STEM valdkonna ainete õppejõud kõige enam: Milline on keskmine aktiivõppe võtete kasutamise osakaal tunnis; Mida arvavad üliõpilased õppeprotsessis kasutatavate aktiivõppe võtete kohta; Milline on tavapärane jagatav õppematerjal üliõpilastele,Millist õppematerjali eelistavad üliõpilased; Milline on üliõpilaste kogemus seoses kaasatusega õppeprotsessi; Millist didaktilist tuge vajab ja soovib õppejõud kõige enam; Millist tuge või abi vajavad (ja soovivad) üliõpilased õppeprotsessis kõige enam; Milline on edasi-/tagasiside andmise praktika õppejõudude, milline üliõpilaste puhul; Milliseid õppimise ja õpetamise hea tava näiteid saab välja tuua võrdluses 10 maailma tipptehnikaülikooliga