Projektid

Selle projekti põhieesmärk on pakkuda teaduslikku alust üleminekuks praeguselt kõrgtemperatuuriliselt kaugküttevõrgult energiatõhusale ja erinevate temperatuuriastmetega kaugküttevõrgule. Uudses süsteemis rakendatakse energiakaskaade, mille erinevatel tasanditel on erinevad soojuskandja temperatuurid, nii et kaskaadi järgmise tasandi pealevoolus saab kasutada eelmise tasandi tagasivoolu. See võimaldab langetada temperatuure kaugküttevõrgus ja integreerida süsteemi taastuvenergia allikaid, lisaks vähenevad ka kaod kaugküttevõrgus. Projekti idee keskendub väikeste, üle linna jaotunud madalatemperatuuriliste (4. ja 5. põlvkonna) kaugkütte- ja jahutusvõrkude ühendamisele kaugküttevõrgu ja elektrisüsteemiga. Selle kontseptsiooni põhielement on kolmetasandiline soojuskaskaad, kus määravateks teguriteks on võrgus asuvate hoonete nõutav temperatuuritase ning kus kasutatakse vastavalt kaskaadi astme temperatuuritasemele sobivaid kütusevabasid taastuvenergia- ja heitsoojuse allikaid.

Projekt loob kahe aasta jooksul Eestile kohandatud teadmusbaasi ja stsenaariumitööriista, et mõista tehisintellekti ja automatiseerimise mõju töökohtadele, oskustele, töökorraldusele ja heaolule ning toetada tõhusat ja õiglast poliitikakujundust. Uurimistöö võtab arvesse Eesti eripära: väike- ja keskmiste ettevõtete struktuur, regionaalsed erinevused, eesti keelel põhinevate AI-lahenduste kvaliteet ning digiriigi tugevused. Projektis kaardistatakse AI mõju ametitele ja sektoritele, hinnatakse töökohtade üleminekuid ja vajalikku ümberõpet, uuritakse organisatsioonilisi muudatusi, mis võimaldavad tootlikkuse kasvu töö kvaliteeti säilitades ning analüüsitakse poliitikameetmete prioriteete, mis toetavad majanduskasvu, uute töökohtade loomist ja õiglast üleminekut. Metoodika hõlmab empiiriliste juhtumite ülevaadet, poliitika- ja dokumentide analüüsi, töökuulutuste NLP-analüüsi, ekspert-, tööandja- ja töötajaintervjuusid ning esinduslikku küsitlust. Väljunditena luuakse AI mõju taksonoomia, ametipõhised mõjuindeksid, ülesannete ja oskuste kaardid koos koolitusradadega, tööjõu üleminekute maatriksid, ettevõtte töökorralduse küpsusmudel, VKE-de kontrollnimekirjad ning poliitikameetmete valikud. Samuti koostatakse stsenaariumid, mis võimaldab näitlikustada tööjõu ja oskuste arengutrajektoore. Projekti tulemused toetavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, aga lisaks ka hariduspoliitika ning tööhõive- ja regionaalpoliitika kujundajaid. Teaduslik panus seisneb Eesti-spetsiifilises ülesandepõhises kalibreerimises, mõjuindeksite arendamises ning stsenaariumite loomises.

Projekti eesmärgiks on arendada meetodeid ja nende rakendusi kõrge dimensionaalsusega, kompleksete andmete kasutamiseks statistikas, ökonomeetrias ning algoritmilistes analüüsides. Pearõhk on mittestruktureeritud andmete, sealhulgas tekstilise informatsiooni, analüüsil ja rakendamisel tavapärase kvantitatiivse andmestiku täiendamiseks. Projekti tulemuste saavutamiseks integreeritakse meeskonna kompetentsid matemaatilise statistika, andme- ja arvutiteaduste ning ökonomeetria ja rakendusliku majandusteaduse valdkondades. Projekti keskseteks ülesanneteks on: (1) mittestruktureeritud andmete (sh tekstilise info) kaevandamine ja töötlemine; (2) statistiliste, arvutuslike-tehisintellekt ja ökonomeetrilise meetodite arendamine komplekssete andmete analüüsiks; (3) komplekssete andmete rakendused ökonomeetrias ja algoritmilistes analüüsides. Projekti peamisteks väljunditeks on tarkvaralised lahendused kompleksete andmete kaevandamiseks ja töötlemiseks ning metoodilised edasiarendused statistikas ja ökonomeetrias komplekssete andmete analüüsiks.

Innotrepi kontseptsiooni analüüs ja innovatsioonijuhtimise kvaliteedistandardile ISO56001 vastavuse hindamine.

Innovatsioonitrepp