Projektid

SMAR3TS projekt on vastuseks kliimamuutustele ja keskkonna halvenemisele. SMAR3TS tähistab ambitsioonikat rahvusvahelist, interdistsiplinaarset ja sektoriteülest töötajate vahetusprogrammi teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, mille eesmärk on kiirendada sotsiaal-tehnilisi üleminekuid kaasava ja kestliku kasvu suunas. Projekt tegeleb suurte ühiskondlike väljakutsetega, mis ohustavad globaalset stabiilsust ja heaolu ning mõjutavad negatiivselt inimeste põhivajadusi, nagu toit, liikuvus, energia ja eluaseme kättesaadavus. Temperatuuri tõus, ekstreemsed ilmastikunähtused, merepinna tõus, elurikkuse kadu ja ökosüsteemide häired omavad kaugeleulatuvaid tagajärgi, mis ületavad riigipiire ja nõuavad koostööd õigeaegsete ja uuenduslike lahenduste leidmiseks. SMAR3TS loob tugeva konsortsiumi, mis ühendab võrgustikku 19 partnerit ja 10 assotsieerunud/kolmandate riikide partneri teadlaste ja praktikute valdkonnaülese teadmuse, et edendada teaduslikku tipptaset lähetuste, konverentside, töötubade, suvekoolide, teadmiste jagamise platvormide ja tegevuste kaudu, muutes teadustulemused käegakatsutavateks tulemusteks. SMAR3TS võrgustik juhib uuendusi eri sektorites, toetades vastupanuvõimelisi, taastavaid ja taasloovaid tulevikulahendusi. Avatud innovatsiooni strateegiaid rakendades soodustab SMAR3TS teadmiste vahetust, suutlikkuse suurendamist ja teostatavate lahenduste kaasloomet. Nelikheeliksi lähenemisviisi (ülikooli-tööstuse-valitsuse-kodanikuühiskonna koostöö) ja teadustulemuste rakendamisele, tulevikumõtlemisele, tulevikuanalüüsile ning muudele vajalikele tööriistadele keskenduvate koolituste kaudu toetab projekt teadlasi oluliste oskustega, et saavutada ühiskondliku mõju. Kokkuvõttes järgib SMAR3TS proaktiivset strateegiat õiglasema, kaasavama ja taastava maailma loomiseks, edendades ühiselt teadust, tehnoloogiat ja innovatsiooni ning käivitades muutusi käitumises, organisatsioonides ja poliitikates.

Projekt edendab ja toetab tehisintellektil põhinevate virtuaalassistentide (VA) kasutuselevõttu ja integreerimist avaliku sektori rehabilitatsioonis. Projekti tulemusi saab rakendada erinevatel tasanditel – otsustusprotsessides, töömahukates rehabilitatsiooniteenustes, sidusrühmade ja patsientide jaoks ning tervisetehnoloogia tööstuses Euroopas. Virtuaalassistentide arendamine on keeruline, kuna tervishoiuregulatsioonid on rangelt piiravad ja hübriidse e-rehabilitatsiooni arendamiseks on juhiseid vähe. Projektimeeskond loob hoolikalt planeeritud ja reaalsetes olukordades testitud virtuaalassistentide demo-versioone ning töötab välja juhised ja nõuete kirjeldused, mis toetavad nende rakendamist.

Platvormitöö on kasvav töötamise vorm Eestis, mõjutades sotsiaalkaitse võimalusi, karjääriteid ning nö tavamajanduse töövorme. On oluline mõista, milline on platvormitöö kaudu töötajate majanduslik ja sotsiaalne väljavaade ning mis on sektori tulevik Eestis, seostatuna arengutega Euroopa Liidus. See interdistsiplinaarne projekt, mis toob kokku sotsiaalteadlased, õigusteadlased ja majandusteadlased, pakub erinevate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kaudu sissevaate platvormitöö valdkonda ja selle mõjudele Eesti majanduses laiemalt. Töö keskne tulemus on stsenaariumide põhine analüüs platvormiettevõtluse edasisest võimalikust arengust Eestis, koos esile kerkivate riskide ja võimaluste käsitlusega, arvestades regulatsioonide arenguid Euroopas, majanduse makrotrende ning tehnoloogia arengut ning võttes arvesse erinevate stsenaariumide mõju ühiskonnale (k.a. võimalikku haavatavuse kasvu). Projekti raames valmiva aruande ja projekti raames toimuvate tegevuste lähtepunkt on vajadus mõista platvormitööd laiemalt ning arvestades ka võimalikke mõjusid üldisemalt sotsiaalkaitse arengutele Eestis.

Platvormitöö on kasvav töötamise vorm Eestis, mõjutades sotsiaalkaitse võimalusi, karjääriteid ning nö tavamajanduse töövorme. On oluline mõista, milline on platvormitöö kaudu töötajate majanduslik ja sotsiaalne väljavaade ning mis on sektori tulevik Eestis, seostatuna arengutega Euroopa Liidus. See interdistsiplinaarne projekt, mis toob kokku sotsiaalteadlased, õigusteadlased ja majandusteadlased, pakub erinevate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kaudu sissevaate platvormitöö valdkonda ja selle mõjudele Eesti majanduses laiemalt. Töö keskne tulemus on stsenaariumide põhine analüüs platvormiettevõtluse edasisest võimalikust arengust Eestis, koos esile kerkivate riskide ja võimaluste käsitlusega, arvestades regulatsioonide arenguid Euroopas, majanduse makrotrende ning tehnoloogia arengut ning võttes arvesse erinevate stsenaariumide mõju ühiskonnale (k.a. võimalikku haavatavuse kasvu). Projekti raames valmiva aruande ja projekti raames toimuvate tegevuste lähtepunkt on vajadus mõista platvormitööd laiemalt ning arvestades ka võimalikke mõjusid üldisemalt sotsiaalkaitse arengutele Eestis.

Platvormitöö on kasvav töötamise vorm Eestis, mõjutades sotsiaalkaitse võimalusi, karjääriteid ning nö tavamajanduse töövorme. On oluline mõista, milline on platvormitöö kaudu töötajate majanduslik ja sotsiaalne väljavaade ning mis on sektori tulevik Eestis, seostatuna arengutega Euroopa Liidus. See interdistsiplinaarne projekt, mis toob kokku sotsiaalteadlased, õigusteadlased ja majandusteadlased, pakub erinevate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kaudu sissevaate platvormitöö valdkonda ja selle mõjudele Eesti majanduses laiemalt. Töö keskne tulemus on stsenaariumide põhine analüüs platvormiettevõtluse edasisest võimalikust arengust Eestis, koos esile kerkivate riskide ja võimaluste käsitlusega, arvestades regulatsioonide arenguid Euroopas, majanduse makrotrende ning tehnoloogia arengut ning võttes arvesse erinevate stsenaariumide mõju ühiskonnale (k.a. võimalikku haavatavuse kasvu). Projekti raames valmiva aruande ja projekti raames toimuvate tegevuste lähtepunkt on vajadus mõista platvormitööd laiemalt ning arvestades ka võimalikke mõjusid üldisemalt sotsiaalkaitse arengutele Eestis.

Platvormitöö on alternatiivse töö kõige kiiremini kasvav segment. Kuigi paljud platvormitöö probleemid (nt madalad palgad, töötajate ebaõiglane kohtlemine) on leidnud laia kajastamist, siis eksistentsiaalsemad küsimused, nagu platvormitöö väärtus, on pälvinud vähe tähelepanu. Peale (lisa)sissetuleku ja paindliku tööaja teame me väga vähe sellest, mis teeb platvormitöö tegemist väärivaks ja miks. See kehtib eriti madalama oskustaseme ja staatusega platvormitöö puhul (nt transpordi- või kohaletoimetamise teenuste pakkumine). Miks siis need, kellel on valikuvõimalus, peavad sellist platvormitööd (nt Bolti juhi tööd) väärt tegemiseks? Projekt uurib seda väärtuse sotsiaalse põhjendatavuse teoreetilisest vaatenurgast, keskendudes sellele, kuidas ja miks töötajad ise ja ühiskond laiemalt põhjendavad seda tööd kui tegemist väärt. Projekti tulemused on olulised vastutustundliku platvormimajanduse edendamiseks, mis on üheks alustalaks Eesti ja EL-i digimajanduse jätkuvaks õitsenguks.

Nõudmised inimjuhtidele näivad aina laienevat: nad peavad suutma juhtida nii virtuaalses kui ka füüsilises keskkonnas, edendama psühholoogilist turvalisust ja vältima mikrojuhtimist, olema oma intuitsiooniga kontaktis ja samas algoritmiliselt kirjaoskavad ja loomulikult järgima kõrgeid eetikanorme. Praktikas pöörduvad inimjuhid sageli nutikate masinate poole, et saada abi kõikide nende nõudmiste täitmisel. Kui aga masinaid kasutatakse traditsiooniliselt inimjuhtide ülesannete osaliseks automatiseerimiseks, sünnib sellest kooslusest uus, inimese ja masina vaheline liitjuhtimispraktika. Sellise posthumanistliku juhtimispraktika omadused peegeldavad nii inimliku juhtimistöö kui ka nutikate masinate töö olemust ning nende sünergiat – muutes tulemuse enamaks kui osade summa. Mis on "hea" ja "halb" inim-masin liitjuhtimine, erineb seetõttu tõenäoliselt oluliselt sellest, mis on "hea" ja "halb" inimjuhtimine. Sellest lähtuvalt uurib projekt M-BOT kahte pakilist küsimust, mis järgmise põlvkonna ühiskonna ees seisavad: (1) kuidas nutikad masinad ja juhid koos töötavad ning (2) milline juhtimispraktika (nt kui rikas oskuste poolest ja kui tark otsuste osas) sellest koorub. Projekti eesmärgiks on luua uus juhtimise üldteooria, mis võimaldaks paremini harida ja nõustada juhtide järgmisi põlvkondi. Projekt kasutab segameetodeid ja kolmefaasilist lähenemisviisi, milleks on (1) hüpoteeside väljatöötamine kvalitatiivse juhtumiuuringu kaudu, (2) hüpoteeside testimine agendipõhise modelleerimise kaudu ja (3) teooria arendamine sisuliste ja abstraktsete mehhanismipõhiste selgituste kaudu.