Töö, mis väärib tegemist? Platvormitöö väärtustamine Eestis
Platvormitöö on alternatiivse töö kõige kiiremini kasvav segment. Kuigi paljud platvormitöö probleemid (nt madalad palgad, töötajate ebaõiglane kohtlemine) on leidnud laia kajastamist, siis eksistentsiaalsemad küsimused, nagu platvormitöö väärtus, on pälvinud vähe tähelepanu. Peale (lisa)sissetuleku ja paindliku tööaja teame me väga vähe sellest, mis teeb platvormitöö tegemist väärivaks ja miks. See kehtib eriti madalama oskustaseme ja staatusega platvormitöö puhul (nt transpordi- või kohaletoimetamise teenuste pakkumine). Miks siis need, kellel on valikuvõimalus, peavad sellist platvormitööd (nt Bolti juhi tööd) väärt tegemiseks? Projekt uurib seda väärtuse sotsiaalse põhjendatavuse teoreetilisest vaatenurgast, keskendudes sellele, kuidas ja miks töötajad ise ja ühiskond laiemalt põhjendavad seda tööd kui tegemist väärt. Projekti tulemused on olulised vastutustundliku platvormimajanduse edendamiseks, mis on üheks alustalaks Eesti ja EL-i digimajanduse jätkuvaks õitsenguks.
ERC Mentorlusinitsiatiiv MOB7M51
Nõudmised inimjuhtidele näivad aina laienevat: nad peavad suutma juhtida nii virtuaalses kui ka füüsilises keskkonnas, edendama psühholoogilist turvalisust ja vältima mikrojuhtimist, olema oma intuitsiooniga kontaktis ja samas algoritmiliselt kirjaoskavad ja loomulikult järgima kõrgeid eetikanorme. Praktikas pöörduvad inimjuhid sageli nutikate masinate poole, et saada abi kõikide nende nõudmiste täitmisel. Kui aga masinaid kasutatakse traditsiooniliselt inimjuhtide ülesannete osaliseks automatiseerimiseks, sünnib sellest kooslusest uus, inimese ja masina vaheline liitjuhtimispraktika. Sellise posthumanistliku juhtimispraktika omadused peegeldavad nii inimliku juhtimistöö kui ka nutikate masinate töö olemust ning nende sünergiat – muutes tulemuse enamaks kui osade summa. Mis on "hea" ja "halb" inim-masin liitjuhtimine, erineb seetõttu tõenäoliselt oluliselt sellest, mis on "hea" ja "halb" inimjuhtimine. Sellest lähtuvalt uurib projekt M-BOT kahte pakilist küsimust, mis järgmise põlvkonna ühiskonna ees seisavad: (1) kuidas nutikad masinad ja juhid koos töötavad ning (2) milline juhtimispraktika (nt kui rikas oskuste poolest ja kui tark otsuste osas) sellest koorub. Projekti eesmärgiks on luua uus juhtimise üldteooria, mis võimaldaks paremini harida ja nõustada juhtide järgmisi põlvkondi.
Projekt kasutab segameetodeid ja kolmefaasilist lähenemisviisi, milleks on (1) hüpoteeside väljatöötamine kvalitatiivse juhtumiuuringu kaudu, (2) hüpoteeside testimine agendipõhise modelleerimise kaudu ja (3) teooria arendamine sisuliste ja abstraktsete mehhanismipõhiste selgituste kaudu.
„Juhtide valikmoodulite väljatöötamine ja läbiviimine 2023-2025“