Projektid

DNA replikatsioon on vähiteraapiate üks peamisi sihtmärke, kuna vähirakud paljunevad tavarakkudest kiiremini ja on üldiselt altimad replikatsioonilisele stressile. Suurem osa praegustest teadmistest DNA replikatsiooni initsiatsiooni kohta pärineb mudelorganismidest, näiteks pärmist, kuid nende teadmiste kohaldatavus inimsüsteemile on piiratud. Selleks, et kasutada eksperimentaalseid leide vähiteraapias, on oluline uurida replikatsiooni initsiatsiooni inimrakkudes. Käesoleva projekti peamisteks eesmärkideks on tuvastada uued tegurid inimese replikatsiooni initsiatsiooni erinevates etappides ning iseloomustada DNA polümeraas epsiloni mittekatalüütilist rolli ja Timeless valgu olulisust replisoomi assambleerumisel.

Projekti eesmärk on välja töötada uusi tööviise ja töökorraldus, mis on ajendatud digitaalsete lahenduste laialdasemast kasutamisest, et aidata kaasa ELi süsinikuneutraalsuse ambitsioonidele tööriistakasti ja personalispetsialistidele pühendatud koolituse kaudu. NWoW4Net-Zero projekt toetab ka tulevikku suunatud õppekavade väljatöötamist, mis tõstavad personalispetsialistide oskusi ja võimaldavad neil saada muutuste algatajateks organisatsioonides ja ühiskondades, kus tegeldakse süsiniku jalajälje vähendamise ja liikuvusvalikute propageerimisega.

Platvormitöö on alternatiivse töö kõige kiiremini kasvav segment. Kuigi paljud platvormitöö probleemid (nt madalad palgad, töötajate ebaõiglane kohtlemine) on leidnud laia kajastamist, siis eksistentsiaalsemad küsimused, nagu platvormitöö väärtus, on pälvinud vähe tähelepanu. Peale (lisa)sissetuleku ja paindliku tööaja teame me väga vähe sellest, mis teeb platvormitöö tegemist väärivaks ja miks. See kehtib eriti madalama oskustaseme ja staatusega platvormitöö puhul (nt transpordi- või kohaletoimetamise teenuste pakkumine). Miks siis need, kellel on valikuvõimalus, peavad sellist platvormitööd (nt Bolti juhi tööd) väärt tegemiseks? Projekt uurib seda väärtuse sotsiaalse põhjendatavuse teoreetilisest vaatenurgast, keskendudes sellele, kuidas ja miks töötajad ise ja ühiskond laiemalt põhjendavad seda tööd kui tegemist väärt. Projekti tulemused on olulised vastutustundliku platvormimajanduse edendamiseks, mis on üheks alustalaks Eesti ja EL-i digimajanduse jätkuvaks õitsenguks.

Elektroonika-alane eestikeelne oskuskeel on kasutusel nii teadusasutustes kui ettevõtetes. Elektroonika-alaste tekstide tõlked tulevad tõlkebüroodest ja tulemus on kvaliteedilt kõikuv. Teaduspublikatsioonid on inglisekeelsed, samas kui eestikeelset kaasaegset valdkondlikku kirjandust ilmub vähe. Elektroonika-alase terminoloogia loomine ja koostamine on oluline eestikeelse valdkondliku kirjanduse loomiseks, õpikute koostamiseks ja muude, teadust populariseerivate tegevuste toetamiseks. Seoses valdkonna kiire arenguga on mõistete vasted sageli aegunud. Seoses suurte keelemudelite kiiresti kasvava kasutusega ka elektroonika valdkonnas, vajab meie eriala terminoloogia pidevat korrastamist ja uuendamist. Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudis (Tallinna Tehnikaülikool) on erialast terminoloogiat arendatud aastakümneid - terminikomisjoni eesmärk on selle muutmine eesmärgipäraseks.

Projekti eesmärk on Tellija toode, puusöe, uurimine polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse osas. Tellija toodab puusöe, milles polütsükliliste aromaatsete ainete sisaldus ületab EL normi. Tellija viib läbi katselist otsingu, mille käigus toodab puusütt valitud tingimustes. Töövõtja analüüsib polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldust Tellija poolt esitatud puusöe proovides. Projekti esemeks on läbiviidavad piloot- ja tööstusuuringud tootmistehnoloogia kaasajastamiseks, et vähendada polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldust. Töövõtja analüüsib söeproove vastavalt standardile EVS-EN 17503:2022 Soil, sludge, treated biowaste and waste - Determination of polycyclic aromatic hydrocarbons (PAH) by gas chromatography (GC) and high performance liquid chromatography (HPLC). "

Tallinna Tehnikaülikoolil (TalTech) on Saksamaaga pikaajalised koostöösuhted, mis avalduvad aktiivses teadusvahetuses, ühisprojektides EL-i raames ning koostöös teaduspublikatsioonide loomisel. Koostöö on eriliselt oluline digitaliseerimise ja jätkusuutlikkuse teemadel ning on mõlemale poolele strateegiliselt oluline. Nooremteaduritele suunatud labori projekt toob kokku Saksa ja Eesti teadlased ja asutused, et arutada teadus- ja koostöövõimalusi. Fookuses on noored Eesti teadlased, kellele tutvustatakse Saksamaa teaduse hetkeolukorda, kontakte Saksamaal ning koostöövõimalusi Saksa partneritega.

Innotrepi kontseptsiooni analüüs ja innovatsioonijuhtimise kvaliteedistandardile ISO56001 vastavuse hindamine.

Nõudmised inimjuhtidele näivad aina laienevat: nad peavad suutma juhtida nii virtuaalses kui ka füüsilises keskkonnas, edendama psühholoogilist turvalisust ja vältima mikrojuhtimist, olema oma intuitsiooniga kontaktis ja samas algoritmiliselt kirjaoskavad ja loomulikult järgima kõrgeid eetikanorme. Praktikas pöörduvad inimjuhid sageli nutikate masinate poole, et saada abi kõikide nende nõudmiste täitmisel. Kui aga masinaid kasutatakse traditsiooniliselt inimjuhtide ülesannete osaliseks automatiseerimiseks, sünnib sellest kooslusest uus, inimese ja masina vaheline liitjuhtimispraktika. Sellise posthumanistliku juhtimispraktika omadused peegeldavad nii inimliku juhtimistöö kui ka nutikate masinate töö olemust ning nende sünergiat – muutes tulemuse enamaks kui osade summa. Mis on "hea" ja "halb" inim-masin liitjuhtimine, erineb seetõttu tõenäoliselt oluliselt sellest, mis on "hea" ja "halb" inimjuhtimine. Sellest lähtuvalt uurib projekt M-BOT kahte pakilist küsimust, mis järgmise põlvkonna ühiskonna ees seisavad: (1) kuidas nutikad masinad ja juhid koos töötavad ning (2) milline juhtimispraktika (nt kui rikas oskuste poolest ja kui tark otsuste osas) sellest koorub. Projekti eesmärgiks on luua uus juhtimise üldteooria, mis võimaldaks paremini harida ja nõustada juhtide järgmisi põlvkondi. Projekt kasutab segameetodeid ja kolmefaasilist lähenemisviisi, milleks on (1) hüpoteeside väljatöötamine kvalitatiivse juhtumiuuringu kaudu, (2) hüpoteeside testimine agendipõhise modelleerimise kaudu ja (3) teooria arendamine sisuliste ja abstraktsete mehhanismipõhiste selgituste kaudu.

Tallinna Tehnikaülikooli õppejõudude- ja üliõpilaste arengueesmärkide saavutamisele aitavad kaasa koostöine ja loov õhkkond õppeprotsessis, professionaalne edasi-/tagasisidestamine, ülikooli väärtustest lähtuvad tõekspidamised ning süstemaatiline eneserefleksioon. Käesolev uuringuga soovitakse välja selgitada: Kuidas õppejõud tutvustab oma ainet; viitab ta sealjuures õpiväljunditele ja hindamiskriteeriumidele; Milliseid õppemeetodeid kasutavad STEM valdkonna ainete õppejõud kõige enam: Milline on keskmine aktiivõppe võtete kasutamise osakaal tunnis; Mida arvavad üliõpilased õppeprotsessis kasutatavate aktiivõppe võtete kohta; Milline on tavapärane jagatav õppematerjal üliõpilastele,Millist õppematerjali eelistavad üliõpilased; Milline on üliõpilaste kogemus seoses kaasatusega õppeprotsessi; Millist didaktilist tuge vajab ja soovib õppejõud kõige enam; Millist tuge või abi vajavad (ja soovivad) üliõpilased õppeprotsessis kõige enam; Milline on edasi-/tagasiside andmise praktika õppejõudude, milline üliõpilaste puhul; Milliseid õppimise ja õpetamise hea tava näiteid saab välja tuua võrdluses 10 maailma tipptehnikaülikooliga

Hiljuti lõppenud ADRIENNE projektis koostasime laiahaardelise andmestiku ja arendasime tööriista merealade ruumilise planeerimise ja mereressursside haldamisega seotud ülesannete lahendamiseks, mis võimaldab hinnata inimtekkeliste survete mõjusid Soome lahe ökosüsteemile erinevate toitainete koormuste ja kliimamuutuste stsenaariumite tingimustes. Modelleerimistöödele ja analüüsidele toetudes loodi GIS-põhine interaktiivne tööriist, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja juhtida inimtegevusest ja kliimamuutustest tulenevat kumulatiivset piiriülest keskkonnariski Soome lahes. Sellise tööriista näol on tegemist faktipõhise otsustustoega inimtekkeliste survetegurite kumulatiivsete mõjude leevendamise lahenduste väljatöötamisel. ADRIENNE+ on ADRIENNE jätkuprojekt ja nn kapitalisatsiooni projekt, mille käigus tutvustame ADRIENNE projekti tulemusi huvirühmadele ja arendame veebrirakenduse funktsionaalsust.