Projektid

Around 2000 ships are operating in the Baltic Sea while at the same time handling up to 15% of the global cargo by volume. While ports are advancing sustainability, maritime pilotage plays a vital role in safe and efficient navigation, reducing risks such as collisions and oil spills. Beyond safety, pilots also contribute to decarbonizing shipping by optimizing vessel speed and routing. However, pilot boats themselves also generate CO2 emissions- particularly in high-traffic coastal and port areas. Transitioning pilot boats to low-emission vessels is essential to reducing pilotage’s carbon footprint. PILOTech addresses this challenge by testing and evaluating low-emission technologies on pilot boats in Estonia, Finland, Latvia, and Sweden - targeting at least a 10% CO2 emission reduction among partner fleets. The project promotes crew awareness of climate impacts and shares best practices in hybrid systems, energy efficiency, and digital operational improvements like eco-driving. Aligned with the EU’s Green Deal, PILOTech supports reaching the EU GHG and national climate targets by: 1. Reducing CO2 emissions from pilot boats by applying technical upgrades such as hybrid solutions, HVAC and more efficient propulsion systems; 2. Compiling supporting cross-border studies on the potential and feasibility of various emission reduction measures; 3. Advancing industry-wide regional collaboration across Estonia, Latvia, Finland, and Sweden and creating a cross-border platform for knowledge exchange. As the first joint pilotage initiative in the region PILOTech strengthens cooperation and accelerates sustainable maritime practices sharing the results well beyond the project partnership.

Saartevaheline parvlaevaliiklus on Kesk-Läänemere regioonile iseloomulik transpordiviis. Parvalaevaühendused saate ja mandri vahel on olulised ühendamaks saari keskustega. REISFER-i peamiseks eesmärgiks on läbi fossiilkütuste kasutamise vähendada CO2 emissioone Kesk-Läänemere piirkonna saartvahelises parvlaevaühenduses ning on seadnud eesmärgiks vähendada süsinikuemissioone Eesti, Soome, Ålandi ja Rootsi valitud marsruutidel heitmeid 10-20%.

Projekti BALTIC-FIT raames luuakse Läänemere piirkonna (Eesti kui laieneva riigi, Soome ja Rootsi) organisatsioonide vaheline pädevusvõrgustik, et võimaldada Läänemere meretranspordi vastavust „Fit for 55“ nõuetele dekarboniseerimise osas. BALTIC-FIT saavutab selle eesmärgi, rakendades kolmeaastast innovatsioonistrateegiat, mis koosneb viiest eesmärgist, mis keskenduvad TTÜ positsiooni tugevdamisele merenduse dekarboniseerimise valdkonnas. See strateegia hõlmab vanemteadlaste ja noorte teadlaste lühiajalist personalivahetust, 3 temaatilist suvekooli; innovatsiooni töötubade korraldamist tööstus- ja merendussektori sidusrühmadele; osalemist välisüritustel; ühiste avatud juurdepääsuga teadusartiklite ja erialaste artiklite avaldamist. TTÜ teadustöö juhtimise oskuste tugevdamiseks hõlmab konkreetne tööpakett terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab 1) mitmetunnist mentorprogrammi, mis keskendub programmi „Horisont Euroopa“ ettepanekute ettevalmistamisele, ja 2) koolitusseminare ettepanekute koostamise, teadusuuringute juhtimise, projektijuhtimise, teadusuuringute levitamise ja teabevahetuse ning intellektuaalomandi haldamise kohta. Ühise innovatsiooniprojekti raames keskenduvad partnerid jõupingutustele Läänemere piirkonna laevanduse süsinikdioksiidiheite vähendamisele, millel on erilised piirangud tegevuse osas, ning annavad ametiasutustele ja eraettevõtetele soovitusi, kuidas lahendada süsinikdioksiidiheite vähendamise kiireloomulist küsimust. Ametiasutused saavad paremini aru, millised võimalused on ettevõtlussektoril kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, ja erasektor saab saavad teavet laevanduse operatiivsete (TTU), tehniliste (VTT) ja digitaalsete (RISE) aspektide kohta. Suurendades koostööd Läänemere sidusrühmade vahel, aitab BALTIC-FIT kujundada terviklikku arusaamist säästvatest merendustavadest, suunates piirkonda keskkonnasäästlikkuse suunas, mis on kooskõlas „Fit for 55“ paketiga, ja aidates kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe edukale elluviimisele.

Euroopas leidub palju saarestikke ja siseveeteid. Selliste veeteede kasutamine nii kaupade kui ka inimeste õhutranspordiks on tohutu potentsiaal ja paljudel juhtudel on see ainus võimalik viis. Sellisel juhul on kaupade ja isikute vedamisel lennukite või laevadega palju puudusi. Esimeste puhul on probleemiks kulud ja keskkonnamõju, samas kui teistel, mis võimaldavad küll suuremat kandevõimet, on puuduseks piiratud kiirus. Lisaks sellele on mõlemad äärmiselt väikese energiatõhususega suurel kiirusel. AIRSHIP näeb ette tuntud transpordivahendi uuenduslikku kasutamist: lendavad laevad. Sellised sõidukid (tuntud ka kui ekranoplaanid või WIG- sõidukid) on projekteeritud ja ehitatud nii, et nad kasutaksid ära maapealset efekti, mis võimaldab neil sõidukitel lennata suurema tõstejõu ja väiksema takistusega. WIGSidel on kõik tavapäraste õhusõidukite eelised, kuid nad on energiatõhusamad ja keskkonnasõbralikumad nii süsinikdioksiidijälje kui ka akustilise mürasaaste seisukohalt. AIRSHIP uurib ja arendab uusi tehnoloogiaid, mis käsitlevad heitevaba energiatarbimist, lennuki pardal asuvat tehisintellekti ja automaatset lennujuhtimist, et lahendada maapealse efektiga lendamisega seotud keerulised tehnoloogilised probleemid, mis võimaldavad selliste sõidukite autonoomsust, nii et neid saab tõhusalt kasutada mitmesugustes ärirakendustes ja -teenustes, mis viib uute lennunduse ärimudeliteni. Meie eesmärk on panna alus uue klassi täielikult elektrilise mehitamata õhusõiduki süsteemile UWV (Unmanned WIG Vehicle), mis ühendab endas kiiruse, paindlikkuse ja energiatõhususe.