Projektid

Euroopas diagnoositakse igal aastal veerand maailma vähijuhtumitest, mis teeb vähist piirkonna teise peamise surma ja haigestumise põhjuse südame-veresoonkonnahaiguste järel. Kui me ei võta otsustavaid meetmeid, suureneb vähisurmade arv ELis 2035. aastaks enam kui 24%, muutes vähi ELi peamiseks surmapõhjuseks. Piiriülene koostöö saab sellele väljakutsele vastu astuda, ühendades andmeid erinevatest allikatest ja vormidest ning tuues esile väärtuslikke teadmisi, mis süvendavad meie arusaama vähist. Kuid eetilised, juriidilised ja riiklikud regulatsioonid, samuti andmetele juurdepääsu protsessid – sealhulgas ELi isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) erinevad tõlgendused – loovad olulisi takistusi. Euroopa vähiga seotud uurimistaristute tehnilised koostalitlusprobleemid ning patsientide ja kodanike õigus kontrollida, kes ja milleks nende isikuandmeid kasutab, muudavad andmete jagamise veelgi keerukamaks. Projekt pakub Euroopa teadlastele, VKEdele ja uuendajatele detsentraliseeritud koostöövõrgustikku nimega „UNCAN-CONNECT“ vähiteaduse tarbeks. See koosneb nii tehnilistest komponentidest kui ka valitsemis-, vastavus- ja tegevusraamistikust, mis põhineb UNCANi tegevusplaanil, eesmärgiga see ka tegelikult ellu viia. Eesmärk on hõlbustada juurdepääsu vähiandmetele, edendada avatud teadust ja muuta vähiteadust ning -ravi revolutsiooniliselt, kaasluues avatud lähtekoodiga „föderatsioonide föderatsiooni“ platvormi. Seda arendatakse konkreetsete kasutusjuhtude põhjal, keskendudes kuuele peamisele vähitüübile: pediaatriline vähk, lümfoidsed kasvajad, kõhunäärmevähk, munasarjavähk, kopsuvähk ja eesnäärmevähk, tehes aktiivset koostööd erinevate sidusrühmadega, sealhulgas teadlaste, VKEde, tööstuslike lõppkasutajate ja kodanikega. Projekt tugineb olemasolevatele Euroopa teadustaristutele nagu BBMRI ning algatustele nagu EOSC4CANCER, CanSERV, EUCAIM, et võimaldada sujuvat andmete salvestamist, jagamist, töötlemist ja neile juurdepääsu liikmesriikide ja seotud riikide vahel. See lähenemine soodustab koostalitlust ja koostööd, kiirendades arengut vähiteaduses. See tegevus on osa 2022. aastal loodud Vähimissiooni projektiklastrist „Mõistmine“.

Ajuhaiguste all mõistetakse tavaliselt neuroloogilisi, neurokirurgilisi ja psühhiaatrilisi haigusi. Need on ühiskonnale koormavad, moodustades ligi kolmandiku kõigi haiguste tervisekaost. Hoolimata teadusarengutest pole avastatud uusi ravimeetodeid närvisüsteemi tihti pöördumatute kahjustuste taastamiseks, mistõttu on algusfaasi diagnoosimine väga oluline. Erinevate ajuhaiguste, sh skisofreenia, Parkinsoni tõve ja COVID-19 pikaajaliste neuroloogiliste sümptomite taga on tihti immuunsüsteemi funktsiooni häired. Üldiselt on andmeid süsteemse immuunvastuse kohta ajuhaiguste puhul väga vähe. Oleme hiljuti välja töötanud uudse mimotoobi variatsioonanalüüsi (MVA) meetodi, mis võimaldab täpselt mõõta antikeha-vahendatud immuunvastust. Kavandatud uuringus soovime seda lähenemisviisi rakendada avastamaks immunoloogilisi mehhanisme, mis on ajupatoloogiate aluseks. Saadud tulemused suurendaksid oluliselt olemasolevat teadmist ajuhaiguste kohta ning pakuksid uusi võimalusi diagnoosimises ja ravis.