Projektid

Projekti eesmärk on suurendada Ida-Virumaa piirkonnas erasektori ja kogukondade kaasatust üleminekul süsinikuneutraalsele energiasüsteemile läbi väikeenergeetika lahenduste. Projekti eesmärgid saavutatakse läbi (a) majanduslikult otstarbeka teostatavuse tehisintellekti ning digitaalsete tööriistade rakendamise kaudu; (b) taastuvenergia tehnoloogiate lihtsustatud rakendamise; (c) sihipärase koostöö piirkonna ettevõtetega. Projekti tulemina on (a) loodud Virumaa Kolledžisse kaasaegsed laboritingimused; (b) tegevustesse kaasatud ning kaitsmisele viidud 3 doktoranti; (c) teadustöö levitatud läbi 5 kõrgetasemelise teaduspublikatsiooni ning 1 patenditaotluse; (d) tugevdatud regionaalse ettevõtluskoostööd läbi T&A lepingute mahus 100k€; (e) loodud ettevõtete vajadustele kohandatud teenuspakkumised. Projekti tulemuste mõjul kasvab piirkonnas väike- ning kogukonnaenergeetika teaduskompetents, paraneb selle kvaliteet ja rahvusvaheline nähtavus ning suureneb kättesaadavus regiooni huvigruppidele.

Uuring panustab meetme „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ raames aastatel 2024-2028 siirdeprotsesside teoreetiliselt põhistatud raamistiku ning siirde empiiriliseks seireks vajaliku metoodika ja mudelite väljatöötamisse. Uuring jaguneb kolmeks teemaks: õiglase ülemineku valitsemine, Ida-Viru innovatsioonisüsteem ja Ida-Viru ettevõtete muutuvad ärimudelid. Nimetatud kolm temaatilist tööpaketti panustavad koos ülejäänud nelja tööpaketiga (Ida-Viru tööjõu seire ja prognoos, Ida-Viru tehnoloogiamahukate innovatsiooniniššide areng, kohalike elanike haavatavus ja innovatsioonipotentsiaal, siirde tervisemõjud ja terviseteenuste areng) siirdeprotsesside raamistiku väljatöötamisse ning neid viiakse ellu koostöös TÜ uurimisrühmadega.

Paljud Läänemere piirkonna linnad näevad vaeva üleminekuga säästvale liikuvusele, kliimakriisiga võitlemisega ja liikuvussüsteemi vastupanuvõime suurendamisega. Projekti eesmärk on luua Läänemere piirkonna linnasõlmede jaoks vastastikuse õppimise võrgustik ja suurendada linnadevahelist vahetust. Lisaks pakub projekt kõigile Läänemere piirkonna linnadele vastastikuse õppimise ja suutlikkuse suurendamise võimalusi teatud SUMP-protsessi aspektides, mida linnad keeruliseks peavad, nt seire ja hindamine, andmete kogumine ja poliitilise pühendumuse saavutamine. See aitab ületada lõhet linnasõlmede ja teiste linnade vahel, mida SUMP-id vabatahtlikult rakendavad.

Muutuvate ühiskondlike vajaduste tõttu kiiresti arenevas haridusmaastikus muutub kestlikkuse põhimõtete integreerimine õppekavadesse üha olulisemaks. See on eriti aktuaalne ESG-hariduse puhul, kus traditsioonilist pedagoogikat kritiseeritakse ning nõutakse dünaamilisi ja paindlikke õppekavu, mis vastaksid reaalse maailma väljakutsetele. Käesolevas projektis kasutatakse generatiivset tehisintellekti murrangulise tööriistana, et arendada ESG-keskseid õppekavasid, mis on kohandatavad ja asjakohased.

TREASoURcE arendab ja katseteb ringmajanduse teadusarenduse väärtusahelate uusi lahendusi Põhjamaade ja Eesti linnades.

Aktiivne liikuvus on juurdepääsetav, tervislik ja keskkonnasõbralik transpordiliik. Läänemere piirkonna pimedatel talvedel, lume ja vihmaga langeb elanike aktiivne liikuvus. Aastaringse aktiivse liikuvuse suurendamiseks peavad tagama sobivad infrastruktuurid ja seadmed ning kodanikud peavad nägema seda kui atraktiivset ja turvalise võimalust. Linnaplaneerimise, liikuvuse planeerimise ja teehoolduse eest vastutavad ametiasutused ei pööra praegu erilist tähelepanu aastaringse liikuvuse edendamisele. Liikuvuse ja teede planeerimisel keskendutakse traditsiooniliselt ikka veel suures osas autodele ning jalgrattasõidu ja jalgsi liikumise planeerimine on tavaliselt suunatud päevavalgusele ja soojematele ilmastikutingimustele. Õppides tundma eeliseid ja võimalusi ning saades juurdepääsu uutele vahenditele ja tõenduspõhistele soovitustele aastaringse liikuvuse kohta, saavad planeerijad rakendada õigeid sekkumisi, et suurendada aastaringset liikuvust läbi vähese süsinikdioksiidiheitega liikuvussüsteemide loomise. BATS toetab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi vastavate poliitikate, infrastruktuuride ja kampaaniate kavandamisel ja rakendamisel eesmärgiga edendada tõhusalt aastaringset aktiivset liikuvust (jalgsi ja jalgrattaga liikumine ebasoodsates valgus- ja ilmastikutingimustes). Kahte väljapakutavat lahendust arendatakse ja katsetatakse ühiselt 7 BSRi riigis ning kantakse üle naaberlinnadesse ja piirkondadesse. Need lahendused on: 1) aastaringse liiklemise tehniline tööriistakomplekt, mis aitab planeerijatel diagnoosida aastaringse liiklemise probleeme, töötada välja sekkumisstrateegiad ja jälgida edusamme. Lahendus 2) kodanikupõhine aktiveerimise juhend aitab planeerijatel mõista ja prioritiseerida kasutajarühmi ning rakendada tõhusaid kampaaniaid AMi kasutamise edendamiseks.

Tulenevalt Euroopa Liidu Roheleppest, Eesti Rohereformi tegevusplaanist ja Jäätmeseadusest on tööstuste strateegiline suund mudeldada oma ärimudelid ringsemaks ning leida võimalused jäätmete efektiivsemaks väärindamiseks. Tööstussümbioos, ehk tööstuste vahelise ressursside jagamise kontseptsioon, on tööstustele eesmärk ja tööriist. Sümbioosi rakendamist on pilolteerimas ka EIS ning peagi on välja tulemas Kliimaministeeriumi poolt uus toetusmeede tööstussümbioosi praktikate toetamiseks. Teaduskirjandus ja värsked uuringud on kaardistanud sümbioosi võrgustike loomisega seonduvad võimaldajad ning barjäärid. Nendele tuginevalt on oluline toetada jäätmete sümbiootilist väärindamist, parendades tööstuses tekkivate jäätmete andmestikke ning laiendades nende andmete kasutusvõimalusi ning tõhustades eri osapoolte vahelist koostööd. Käesoleva projekti eesmärk on selgitada välja Eesti puidu- ja mööblitööstuse näitel jäätmete väärindamise võimalused ja väärtusahelad ning sümbiootilised võrgustikud, mis toetaksid jäätmete senisest märksa paremat väärindamist. Kaasatavad sihtrühmad on puidu- ja mööblitööstuses, puidujäätmeid väärindavad tööstused, teadusasutuste ning avaliku sektori esindajad. Kombineeritud metoodikaga uuringus tuginetakse PESTLE analüüsile ja Delphi meetodile, mudeldamaks toimivad ning potentsiaalsed puidujäätmete sümbiootilised väärindamise ahelad. Selgitatakse võimaldajad ja barjäärid Eesti kontekstis, tehes ettepanekuid ning andes soovitusi poliitika- ja seadusandluse kujundajatele, tööstustele ja teadusasutustele. Kaheaastase uurimisprojekti viib läbi kogenud TalTechi jätkusuutliku väärtusahela juhtimise uurimisrühm, koostöös TalTechi puidutehnoloogia ekspertidega. Uuring on käsitletav pilootprojektina, mis annab võimaluse teistel tööstussektoritel rakendada kohandatud kujul visualiseeritud, selgitatud praktilisi mudeleid. Uuringu tulemustega antakse panus poliitikate kujundamiseks ja kliimaeesmärkide teaduspõhiseks saavutamiseks, võtmeosapoolte koostöös.

Evolutsioonilise majandusteooria kohaselt sõltub riikide elatustaseme tõus toodete teadusmahukuse tasemest. Majandusliku keerukuse alastes uuringutes keskendutakse toodete levikule ja seotusele ning analüüsitakse teid keerukamate tootegruppideni jõudmiseks. Teadusprojekt edendab antud valdkonna uuringuid lisades analüüsi vahetult ka turunõudluse läbi rahvusvahelise kaubanduse ja võttes arvesse riske, mis on seotud riikide osalemisega globaalsetes väärtusahelates. Lisaks on uudne ka see, et analüüsi kaasatakse andmed, mida tavapäraselt selle valdkonna uuringutes ei hõlmata ja kasutatakse inimese poolt mõistetavat masinõpet, mis on tehisintellekti mudelite edasisel praktilisel juurutamisel oluline tegur. Uuringute baasil luuakse raamistik, mis seob tulemused ärianalüütika, avalike teenuste ja poliitikakujundamisega. Teadusprojekt jõuab rakendatavate uuringutulemusteni, mis loovad võimalusi Euroopa majanduste konkurentsivõimelisemaks muutmiseks ja strateegilise sõltumatuse saavutamiseks.